Kaebus nr 255

Pressinõukogu otsus
17.09.2009

Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas OÜ Mandre BMS kaebust Eesti Päevalehes 7. juulil 2009 ilmunud artikli „Ärimees kaupleb Eesti neide Euroopa striptiisimaailma“ peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artiklis on juttu striptiisitaride väidetavalt karmidest töölepingutest ning valelubadustega tantsijate võlaorjusesse meelitamisest.

Mandre BMS OÜ kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab valet ja on laimav. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei teavitanud neid artikli tegelikust sisust ning ei avaldanud vigade parandamiseks vastulauset.

Eesti Päevaleht vastas, et ei avaldanud kaebaja kohta valet ega laimava sisuga infot. Lehe kinnitusel kirjeldatakse ühe ennast väga laialdaselt reklaamiva striptiisitantsijaid vahendava agentuuri – Eurostrip (Mandre BMS) – tegevust ja tantsijatega tehtavaid lepinguid, samas on ka üldistavat taustainfot. Lehe kinnitusel saavad artiklis korduvalt sõna Mandre BMS esindajad. Vastulause avaldamisest keeldus leht seepärast, et vastulause ei parandanud faktivigu ega toonud välja lehe eksimusi. 

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mille järgi peavad faktid, arvamused ja oletused olema selgelt eristatavad.  Pressinõukogu hinnangul on artiklis segamini faktid ja ajakirjaniku arvamused. Artiklist ei ole võimalik aru saada, milline info pärineb allikatelt (näiteks artiklis kirjeldatud töölepingust) ning milline on ajakirjaniku oletus. See omakorda viib eetikakoodeksi punkti 1.4. rikkumiseni, mis kohustab ajakirjandusorganisatsiooni kandma hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info.

Kaebaja kohta ebatäpse info avaldamisel oleks pidanud leht avaldama kaebaja vastulause ning jätkama läbirääkimisi vastulause koostamisel, kuni on saavutatud vastastikku sobiv lahendus. Vastulauses oleks saanud kaebaja tagasi lükata moonutatud info avaldamisest tekkinud mitmetimõistetavused, nagu oleks OÜ Mandre BMS näol tegemist seadusi rikkuva organisatsiooniga, kusjuures tõstatatud kahtlustused on jäänud artiklis piisavalt tõendamata.

Pressinõukogu lükkab aga tagasi kaebaja etteheite, et leht on rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 3.7., mis näeb ette, et ajakirjanik kasutab info hankimisel ausaid võtteid. Pressinõukogu hinnangul oli ajakirjanduslik eksperiment tööintervjuu näol artikli seisukohast õigustatud ja vajalik.

Pressinõukogu esimees Merit Kopli