|
Pressinõukogu otsus
21.01.2010
Eesti Päevaleht ei rikkunud head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas T.T. (anonüümne menetlus, kaebaja isik
Pressinõukogule teada) kaebust Eesti Päevalehe peale ning otsustas, et
leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.
T.T. kaebas Pressinõukogule, et Eesti Päevalehes ilmunud artikkel
lapsehoolduse vaidluse kohta on ühekülgne, sisaldab faktivigu ning
vastulause võimalust talle ei pakutud. Samuti leiab kaebaja, et
ajakirjanik on artiklist jätnud välja olulisi fakte, mida kaebaja
esitas.
Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et avaldas artikli, sest
toimetus nägi kahte olulist probleemi: lähisuhtevägivalla ja
perevägivallaga lapse ohtu seadmise küsimust. Toimetus märkis, et
artikkel kajastab perevägivalla juhtumit ning üks lapsevanematest oli
jäänud riiklike institutsioonide abita. Eesti Päevaleht lisas, et
toimetus suhtles mõlema osapoolega ning avaldas nende seisukohad.
Lisaks suhtles toimetus kohtute ja prokuratuuriga ning probleemsete
peredega tegelevate spetsialistidega. Pärast artikli ilmumist kaebaja
toimetusega ühendust ei võtnud ega vastulauset ei soovinud.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole eksinud
ajakirjanduseetika koodeksi vastu, sest kaebaja on artiklis piisavalt
ja proportsionaalselt sõna saanud. Pressinõukogu pädevuses ei ole
artiklis esitatud faktide tõesust kontrollida. Pressinõukogu hinnangul
ei lükka kaebaja artiklis esitatud fakte ümber, vaid esitab kaebuses
nende kohta oma seisukohti.
Pressinõukogu hinnangul ei pakkunud leht kaebajale vastulauset,
sest kaebaja ei avaldanud vastavat soovi ega osutanud toimetuse
tähelepanu väidetavatele eksimustele.
Pressinõukogu ei pea õigeks, et Eesti Päevaleht avaldas artiklis
osapoolte nimed. Kuigi kumbki lapsevanem ei taotlenud anonüümsust,
oleks leht võinud mõelda lapse tulevikule ning jätta artiklis nimed
avaldamata.
Pressinõukogu
|