Kaebus nr 284

Pressinõukogu otsus
25.03.2010

Pärnu Postimees rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Olav Avarsalu kaebust Pärnu Postimehes 15. jaanuaril 2010 ilmunud artikli „Ametniku viga võib Pärnule miljoneid maksma minna“ peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Leht väidab artiklis, et Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna keskerakondlasest juhataja Olav Avarsalu viga võib Pärnu maksumaksjatele minna maksma miljoneid kroone, sest ta kirjutas 2006. aastal lepingule, millega müüdi muinsuskaitsealal asuv kinnistu, kuid ostjat muinsuskaitseala kohta ei teavitatud.

Olav Avarsalu kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab ebaõigeid fakte, valeinfot ning kahjustab tema huve ja mainet. Kaebaja hinnangul jääb artiklist eksitav mulje, nagu võiks ta ainuisikuliselt oma tegevusega Pärnu linnavalitsusele kaasa tuua mitme miljonilise nõude. Kaebaja lisas, et antud asjas ei ole läbi viidud ühtegi uurimist kellegi süü tuvastamiseks. Kaebaja ei ole rahul, et leht ei pakkunud talle võimalust süüdistust kommenteerida. Samuti leiab kaebaja, et leht on põhjendamatult avaldanud ta erakondliku kuuluvuse. Kaebaja märkis, et ta oli majandusosakonna juhataja detsembrist 2005 kuni juulini 2007 ning sel ajal ta ühtegi erakonda ei kuulunud.

Pärnu Postimees vastas Pressinõukogule, et uudis on tehtud kohtuistungi ülestähenduste põhjal. Leht märkis, et kaebaja ei ole kirjutanud väidetavate ebatäpsuste ümberlükkamiseks arvamuslugu ega ole selleks ka toimetusele soovi avaldanud. Leht lisas, et kommentaari küsimise eesmärgiks on kas faktide täpsustamine või arvamusavalduseks võimaluse pakkumine, kuid ajakirjanik ei näinud oma uudises fakte, mis vajanuks täpsustamist. Pärnu Postimees märkis, et kaebaja erakondlikku kuuluvust polnud õige lugejate eest varjata. Samas aga tunnistas toimetus, et artikli autor eksis Olav Avarsalu erakonda astumise ajaga. Leht lisas, et kui kaebaja soovib, on Pärnu Postimees valmis avaldama vabanduse täpsustamaks aega, mil kaebaja erakonda astus.

Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja erakondliku kuuluvuse ja kõnealuse lepingu sidumine lugejaid eksitav. Erakondliku kuuluvuse osas rikkus Pärnu Postimees ka eetikakoodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudismaterjal peab põhinema tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja erakondliku kuuluvuse osas jaganud leht valeinfot, mis tulnuks vea avastades kohe lehes parandada ja mitte jääda ootama kaebaja sooviavaldust.

Pärnu Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mille kohaselt peab konflikti sisaldava materjali puhul ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled ning punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta esitatakse tõsiseid süüdistusi, tuleb süüdistatavale võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris. Kuna artiklis on Olav Avarsalu kohta esitatud tõsiseid süüdistusi, oleks pidanud talle enda kaitsmiseks sõna andma.

Pressinõukogu