Pressinőukogu
Eesti Ajalehtede Liit
Eesti Ajalehtede Liit
TRÜKI  |  ESTONIAN PRESS COUNCIL  |  СОВЕТ ПО ПРЕССЕ

Kaebus nr 860
Pressinõukogu otsus 13.12.2018

Eesti Päevaleht ei rikkunud head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Kaitseväe pressijaoskonna kaebust Eesti Päevalehes 9. novembril 2018 ilmunud artikli „Kaitseväe salajased dokumendid rippusid aastaid avalikult internetis“ ja artikli „Ajateenijad suitsetavad kanepit igavusest, harjumusest ja vastumeelsusest“ peale ning otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Üks artikkel räägib sellest, et kaitseväe avalikus dokumendiregistris olid dokumendid, mis olid mõeldud tegelikkuses ainult asutusesiseks kasutamiseks ja sisaldasid delikaatseid isikuandmeid. Teine artikkel räägib sellest, et kaitseväes suitsetatakse kanepit.

Kaitseväe pressijaoskond kaebas Pressinõukogule, et artiklis „Kaitseväe salajased dokumendid rippusid aastaid avalikult internetis“ on ebatäpne, moonutatud ja eksitav info, allikate usaldusväärsust ei ole kontrollitud ja kaebaja ei saanud sõna. Kaebaja märkis, et kaitseväe pressijaoskond ei ole ajakirjandustudengeid loo avalikustamise korral ähvardanud ega survestanud. Kaebaja leiab, et tegemist on tõsise süüdistusega ja seda oleks pidanud saama kommenteerida. Kaebaja leiab, et artikli pealkiri on eksitav, sest tegemist ei ole salajaste dokumentidega. Teise artikli puhul ei ole kaebaja rahul, et loos ei avaldatud kaitseväe kommentaari, et narkootiliste ainete tarvitamine kaitseväes on keelatud ja rikkumiste korral karistatakse narkootikumide tarvitajaid vastavalt seadustele ja kaitseväe eeskirjadele. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis tõstetakse esile vene rahvusest ajateenijate suurt osakaalu kanepitarvitajate hulgas.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ajakirjanikud pöördusid dokumentide osas kaitseväe poole palvega selgitada probleemi ja said muu hulgas vastuse, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe avalikustamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Päevaleht lisas, et ajakirjanikud ei avaldanud ega kaalunud artiklis avalikku infot avalikustada. Leht märkis, et trahvi saamise hoiatus oli esitatud e-kirjas, seega oli allika usaldusväärsus tagatud ja väide artiklis õige. Lehe hinnangul võib asutusesisesteks mõeldud dokumente nimetada salajasteks. Leht märkis, et teise artikli puhul kinnitasid kanepi tarvitamist mitmed reservväelased, lisaks tõendavad seda kaitseväe dokumendiregistris olnud seletuskirjad. Leht lisas, et vene rahvuse rõhutamine kanepisuitsetajate puhul oli osa probleemitõstatusest, sest vene rahvusest ajateenijad teevad seda igavusest ja motivatsiooni puudumisest.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu leiab, et kaitsevägi viitas oma vastuses selgelt rahatrahvi võimalusele, mida loo autorid tajusid katsena neid survestada. Artikli pealkiri „Kaitseväe salajased dokumendid rippusid aastaid avalikult internetis“ kasutab sõna „salajased“ mitte juriidilises, vaid tavatähenduses, et iseloomustada dokumente, mis ei ole avalikkusele kättesaadavad või antud juhul ei peaks olema kättesaadavad. Teise artikli puhul on kanepi suitsetamist käsitledes autorid tuginenud allikatele ja antud loo kontekstis on rahvuse käsitlemine kohane.

Pressinõukogu

 

 



Pressinõukogu

Pärnu mnt 67a
10134 Tallinn Estonia
Tel. +372 646 3363
Fax. +372 631 1210
pn@eall.ee



Tagasi  -  Esilehele